Creditinfo analüüs ettevõtete ja eraisikute viimase aasta maksehäirete kohta näitas, et Eesti ettevõtted kohanesid kriisiga oodatust paremini, kuid jätkuva kriisi oludes on näha selgeid ohumärke.

Täpselt aasta aega tagasi, 12. märtsil 2020 Eesti valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord seoses koroonaviiruse levikuga mõjutas maksehäirete andmete põhjal kõige raskemalt turismi- ja majutussektorit, kus maksehäirete hulk on eelmise aasta algusega võrreldes kasvanud 37%. Kuid Eesti ettevõtluses tervikuna on uute maksehäirete registreerimine aastaga isegi viiendiku võrra vähenenud.

„Eeldatavasti võib maksehäirete vähenemise taga näha kriisiaja mõju ettevõtete riskiisule ehk otsuseid tehakse kaalutletumalt. Eelmise kevade kriisi kõige suurem mõju ilmnes kolmandas kvartalis, kus kvartali jooksul suurenes aktiivsete maksehäirete arv rohkem kui tuhande võrra, kuid tänaseks on olukord taastunud,“ kirjeldas Creditinfo Eesti tootearendusjuht Jaanus Leemets.

Eraisikute maksekäitumisele avaldas kriis mõju hilinemisega, milles oli oluline roll nii töötasuhüvitistel kui ka pankade ulatuslikel maksepuhkustel. 2020. aasta kolmandas kvartalis tõusis maksehäirete registreerimine siiski hüppeliselt – 26%. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olukord taas stabiliseerus ja jõudis kriisieelse ajaga sarnasele tasemele.

„On kolm tegurit, miks Eesti ettevõtlus kriisile nii hästi vastu pidas: riiklikud abimeetmed, panganduse tugev seis ja ulatuslikud maksepuhkused ning Eesti ettevõtete korralikud tagavarad. Tänaseks on aga ettevõtete varud vähemalt rohkem pihta saanud valdkondades kadunud ja tervisekriisi raskus samuti kordades tõsisem. See tähendab, et ka riiklikud abimeetmed peavad suurte probleemide vältimiseks olema selle võrra oluliselt laiaulatuslikumad,“ selgitas Leemets.

Creditinfo avaldab järgnevatel nädalatel veel mitmeid sissevaateid Eesti majanduse ja eraisikute majanduslikku olukorda kriisiaastal.

Lisainfo:

Rain Resmeldt Uusen

+3725018998

turundus@creditinfo.ee