Lõppenud aasta oli ehitusettevõtete jaoks raskustest välja rühkimise aeg ja kuigi ehitusmahud niipea buumitasemeni ei ulatu, võiksid need tulevikus siiski suureneda. Firmade andmete järgi teenis ehitussektor kasumit juba 2010. aastal, siiski kinnitavad asjatundjad, et eduni on veel pikk maa.

Eesti ettevõtete 2010. aasta majandusaruannete põhjal selgus, et enamik ettevõtteid lõpetasid 2010. aasta kasumis, kokku teenisid firmad 3,5 miljardit eurot kasumit. Kahjumis firmade arv ja kahjumisumma (1,7 miljardit eurot) vähenesid.

Meie analüüsist (pdf) selgus, et just ehitussektor oli üks, mille koondtulemust pärast paari aastat taas plussmärgiga tähistati. Kokku teenisid ehitusettevõtted 2010. aastal ca 34 miljonit eurot kasumit. Müügitulu siiski aasta varasemaga võrreldes kahanes. Sektorisiseselt on pilt kirju. 2010. aasta lõpetas 56% ehitusfirmadest (4824) plusspoolel ja 40% (3426) kahjumis – veel aasta varem oli kahjumi teenijaid kasumlikest äridest rohkem. See ei tähenda, et kõike roosiliseks võiks pidada.

Ehitusfirma Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens ütleb välja, et ei saa veel väita, et rasked ajad oleksid läbi. “Ehitussektor tervikuna kindlasti 2010. aasta lõpuks kinnisvara- ja majanduskriisist välja ei jõudnud. Suure osa turulolijate tegevuses puudus siis igasugune ratsionaalsus,” kommenteerib Pertens.

Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul möödus kriis suurte ja väikeste firmade jaoks erinevalt. Väikefirmad jõudsid miinusesse juba 2008. aastal, kuna suurtel läks masu alguses veel tänu buumiaegsetele objektidele hästi. “Tendents ongi selline, et suured ettevõtted tundsid raskusi ja tunnistasid kahjumit just 2010. aastal,” selgitab Peterson. Sarnane ajaline nihe oli möödunud aastal hinnakääride tekkimise ja probleemide põhjuseks. Pikaaegsed projektid koostati madalamaid hindu arvestades, kuid sisendhinnad kasvasid ja just peatöövõtjad tundsid kitsikust.

“2011. polnud kasumikogumise aasta,” ütleb Peterson. Täna tehakse töid sageli omahinna piiril. Petersoni sõnul on ühelt poolt tuntav hinnasurve, tõusevad nii materjalide, tööjõu kui energia maksumus, teisalt aga ei saa ehitusfirmad tellijalt suuremaid summasid küsida. Kuigi nõudlust justkui oleks, ei väljendu see ostudes, sest inimeste reaalsissetulekud on vähenenud. Elamuehitus on varjusurmas.

Masu hea küljena paranes firmade konkurentsivõime – kui varasemalt moodustas eksport ehitussektori tulust 3-4%, siis Petersoni sõnul viimati juba 12%. Eesti firmad suutsid oma turuosa Skandinaavias kasvatada. Eksport ongi osa ehitusfirmadest toetanud ja muutnud need teistest võimekamaks.

Ehitusmahud 2011. aasta lõpus suurenesid. Leidub neid, kes on suutnud ka oma äri kasvatada. Petersoni sõnul peavad ettevõtjad täna rohkem kaaluma, mida ja kuidas teha. Edu valem on parem juhtimine ja võime turgu laiemalt haarata, samas muutustega kohanedes. Ka Sven Pertensi sõnul leidub ettevõtjaid, kes on leidnud niši, milles tegutsedes on võimalik kasumit teenida.

Tumedad pilved ei ole kadunud. Näiteks Skanska EMV juht Andres Aavik hoiatab meedias tuleva aasta pankrotilaine eest ja probleeme kurdavad teisedki ehitajad. Turg on muutuses. “Probleemiks on olnud turu ebastabiilsus, tellija otsustamatus ja tellijaga koostöö puudumine ja riigi distantseerumine ettevõtjatest ning nende probleemidest,” nendib Sven Pertens. “Positiivse poole pealt võib nimetada märke ehitusturu korrastumisest nõrgemate ehitusfirmade ja ehitusest „õnneotsijate“ väljalangemise näol,” lisab ta.

Peterson tunnistab, et turg muutub ebaühtlasemaks, kuid väga pessimistlik siiski tuleva osas ei tohiks olla. “Ka järgmine aasta saab olema mingisugune ehitusmahtude kasv, ei usu, et midagi hullemaks läheks, samas ei teki ka märkimisväärset elavnemist” ennustab Peterson. Ehitajate suurem lootus on riigisektori tellimustel ja ka pankade analüüs näitab, et laenumahud kasvavad, samas teeb ettevaatlikuks just ebaselgus raha kättesaadavuse osas, samuti hinnatõus.