Eraisikute krediteerimine

Eraisikutele krediidi pakkumine ei erine oluliselt juriidiliste isikute krediteerimisest. Siiski esinevad mõned nüansid, mida peab teadma.

Iseäralik on eraklientide krediidivõime hindamine, seda eelkõige saadaolevate andmete vähesuse tõttu.

Peamised andmed, mida kasutatakse eraiskute krediidiotsute tegemiseks:

  • maksehäired,
  • maksuvõlad,
  • ametlikud teadaanded,
  • kinnisvara,
  • seotud ettevõtted ja nende maksehäired.

Eraklientidele maksetähtaega määrates tuleks see valida nii, et tasumine järgneks nende palgapäevale, sest sellisel juhul on maksmine kõige tõenäolisem. Eraisikute maksimaalnekrediidilimiit ühes kuus võiks moodustada arvestuslikust keskmisest palgast kuni 40%. Kui järelmaksu pakutakse paljudele eraisikutele, võiksid krediidilimiidid olla valmismõeldud. Tuleks silmas pidada, et suuremad krediidiotsused vajavad konkreetse krediteeritava sissetulekute ja väljaminekute põhjalikku analüüsi. Ettemõeldud krediidilimiitide kasutamine:

  • vähendab limiidi seadmisel eksimise riski,
  • annab aega teisteks vajalikeks krediiditoiminguteks,
  • kiirendab müügiprotsessi.

Eraisikute krediidivõimekuse hindamine

Eraisikute krediidivõime hindamisele võib läheneda mitmeti. Hinnangu andmise viisid jagunevad faktipõhiseks ja portfellipõhiseks ning sobiva meetodi valik sõltub hindamise sagedusest.

Väheste klientide puhul on mõistlik kasutada faktipõhist hindamisviisi, paljude puhul portfellipõhist.

Faktipõhine meetod

Faktipõhiseks hindamiseks kasutatakse isikute kohta avaldatud avalikku krediidialast informatsiooni:

  • maksehäired,
  • ametlikud teadaanded,
  • kinnisvara,
  • seotud ettevõtted ja nende maksehäired.

Maksehäire on tunnistus sellest, et võetud kohustust ei ole (õigeaegselt) täidetud. Andmed eraisikute maksehäirete kohta säilitatakse ning need on nähtavad ka kuni kolm aastat pärast maksehäire likvideerimist.

Lisainfot eraisikute maksekäitumise kohta leiab ka Ametlikest Teadaannetest. Krediteerimise seisukohast on olulised täitekutsed, kohtuteated, kohtukutsed, vara arestimise teated, pankrotimenetluse teated ja pankrotiteated.

Kinnisvara info saadakse kinnisturaamatust. Sealsed andmed näitavad, kas ja kui palju on eraisikul kinnisvara, millise otstarbega see on ja kus asub. Üldjuhul võib kinnisvara omamist pidada krediidiriski vähendavaks teguriks.

Ettevõtetega seotud eraisikute kohta leidub rohkem krediidialast informatsiooni. Võib ju eeldada, et ettevõtluses aktiivsed inimesed on kohustuste täitmisel teadlikumad kui need, kel ettevõtluse kogemus puudub. Kui aga seotud ettevõttel esineb viimastel perioodidel maksehäireid või arvukaid maksuvõlgu, peaks niisugusele erakliendile krediidi andmisest hoiduma.

Portfellipõhine meetod

Portfellimeetod põhineb matemaatilisel mudelil ehk skooringsüsteemil. Skooring on hindamissüsteem, mis ennustab isiku kohta teada olevate andmete põhjal tema krediidikäitumist ehk näitab, kui suure tõenäosusega võib isikul aasta jooksul tekkida maksehäire.

Ka eraisiku skoori arvutamisel võetakse arvesse teave isiku maksehäiretest  ja ettevõtlusaktiivsusest, arvestatakse tema aktiivsust ja uudsust krediiditurul ning informatsiooni isiku kinnisvarast ja tema kohta avaldatud ametlikest teadaannetest. Seejärel grupeeritakse sarnase riskikäitumisega isikud ja arvutatakse, millise tõenäosusega tekib gruppi kuuluvatel klientidel järgmise aasta jooksul maksehäire. Mida suurem tõenäosus, seda kõrgem on isiku krediidirisk.

Selline protsendina väljendatud eraisiku krediidihinnang võimaldab paljude klientidega ettevõtetel teha kiireid, objektiivseid ja standardseid krediidiotsuseid. Iga ettevõte saab vastavalt enda riskivalmidusele määrata eraisikute krediidiriski lävendid. Krediidiinfo hinnangul jagunevad eraisikud krediidihinnangute alusel neljaks:

Eraisikud krediidihinnangute alusel

 

Kuidas leida vajalik info?

Eraisikute krediidivõime hindamiseks on praktiline kasutada eraisiku raporteid. Näiteks eraisiku krediidireitingusse on kogutud nii faktiline informatsioon kui ka prognoosivad hinnangud.

Suuremad krediidid võivad vajada isikute varalise seisundi põhjalikku analüüsi mitteavalike andmete põhjal. Selleks on tarvis teada isikute igakuist sissetulekut, teisi krediidikohustusi, igapäevaseid kulusid jms. Kaalukamate krediidiotsuste puhul puudutavad üldlevinud küsimused isikute sissetulekuid, töökohta, perekonda, kohustusi, kaastaotlejat ja muid krediidivõimelisust mõjutavaid tegureid.

 Sissetulekud palk renditulu investeeringud muu
 Töökoht ettevõte amet töötatud aeg põhitöö
 Perekond perekonna seis ülalpeetavad
 Kohustused laen liising järelmaks käendus
 Kaastaotleja isikuandmed sissetulekud kohustused amet töökoht
 Muu haridus eluaseme tüüp taotleja muu vara tagatis

Sedavõrd põhjalikku andmestikku kasutavad eraisikute krediteerimiseks peamiselt pangad ja liisingufirmad.

Kuidas skoori kasutatakse krediteerimisel?

Milline krediidiotsus millise skooriga seostatakse, võib ettevõtete või toodete lõikes olla erinev. Seetõttu pole olemas ühtset reeglistikku krediidiotsuste tegemisel.

Skoor ennustab isiku krediidikäitumist ja näitab, kui suure tõenäosusega võib tal aasta jooksul tekkida maksehäire.

Creditinfo soovituslikud seosed eraisikute krediidihinnangute ja maksehäire tekkimise tõenäosuste vahel on toodud alljärgnevas tabelis.

 Krediidihinnang

 Maksejõuetuse tõenäosus

 Väga hea  0% – 1,9%
 Hea  2,0% – 6,0%
 Kasin  6,1% – 16,0%
 Mitterahuldav  16,1% – 100%

Tõenäosused 0 kuni 1,9% märgivad väga head krediidiajalugu. Sellise hinnanguga isikud saavad laenu üldiselt kiiresti ning neil on head väljavaated sobivate laenutingimuste taotlemiseks.

Tõenäosused vahemikus 2 kuni 6% võimaldavad tavaliselt head krediiti, kuid kreeditoril soovitatakse hinnata iga krediidiriski enne suure laenu või krediidilimiidi lubamist. Sellise hinnanguga isikutel on head võimalused laenu saada, kuid enne suure laenu kättesaamist võidakse neilt nõuda täiendavat dokumentatsiooni või selgitusi ja nii võib laenutaotlusprotsess kauem aega võtta.

Maksehäire tekkimise tõenäosused üle 6% võivad takistada laenu saamist parima intressimääraga, kuna sellise hinnanguga eraisikuid võidakse käsitleda kõrge krediidiriskiga klientidena. Tõenäoliselt saavad nad küll krediiti, kuid laenutaotlemise protsess on ajakulukas ning laenutingimused pole kuigivõrd soodsad.

Meie hinnangute jaotus on meie arvamus, mida iga ettevõte muudab vastavalt oma toodetele ja konkurentsi situatsioonile.

Kuidas skooringut tehakse ja kuidas hinnata selle kvaliteeti?

Eraisiku skoor on saadud kasutades Experiani Delphi metoodikat. Algandmeteks on Eesti ettevõtluse ja eraisikute maksehäirete andmed, mida haldab Creditinfo.

Skooritavad isikud on jagatud kahte segmenti:

  • Segment A-  isikud, kellel ei ole maksehäireid,
  • Segment B – isikud kellel, on esinenud maksehäireid.

Esimese segmendi regressioonikõvera kirjeldamisel on kasutatud muutujaid, mis kirjeldavad, kas isik on tegev ettevõtluses ja kas ta on võtnud finantskohustusi. Selliste muutujate valikul eeldame, et ettevõtluses osalev inimene mõistab paremini raha väärtust ja kui tal on kohustusi, mida ta on korralikult täitnud, siis tõenäosus maksehäirete tekkimiseks on väike.

Teises segmendis vaatame, kui ulatuslikud on olnud maksehäired, kui sagedased, pikad ja suured need on olnud. Selliste muutujate valikul eeldame, et inimene, kelle maksehäirete ajalugu on olnud halb, tekitab tõenäoselt uue häire. Samas, kui häired on olnud tühised ja pole pika aja jooksul kordunud, võib riski hinnata väikeseks.

Segmendis A oli koguvaatluste arv 590 823, millest maksehäirete arv oli 21 454. Segmendi B vastavad numbrid olid 57 424 ja 16 798.

Samal ajal olid segmendis A madala skooriga detsiilis maksehäire tõenäosus 18,1% ja parimas 0,5%. Segmendis B olid need tõenäosused 69,6% ja 6,6%. Need numbrid näitavad eelduste paikapidavust.

Skooride eristusvõime hindamiseks on Experian kasutanud Gini koefietsienti, mis on üsna sarnane CAP kõverale ja accuracy ratio-le. Segmendi A korral on Gini koefietsiendi väärtus 75,66 ja segmendi B korral 66,14.

Skoori valideerimiseks kasutati out-of-sample testimist. Selleks eraldati regressiooni-kõvera saamiseks juhuslik valim, mis moodustas 80% kogu populatsioonist ja ülejäänud 20% kasutati testimiseks. Leidmaks, kas skooriga saadakse testihulgal sama tulemus, kasutati Kolmogorov-Smirnovi testi usaldusnivool 0,01. Testid viidi läbi nii halbade, heade ja kogu populatsiooni jaotuste kohta.

Eraisikute krediidijärelvalve

Eraisikute krediidijärelvalve toimub üldjoontes samamoodi nagu ettevõtete krediidijärelvalve. Peamine erinevus on menetlusskeemis. Üldiselt on eraisikute meeldetuletustegevus lühem ja automaatsem. Toimub ühepoolne teavitamine, ka maksehäireregistrisse lisamine on automaatne. Üldeesmärk on suunatud menetluse kulude kokkuhoiule.

Eraisikutele tuletatakse tasumata arvet meelde kiiremini kui ettevõtetele (kaks kuni kolm päeva pärast maksetähtaega). Kuna inimeste sissetulekud on hooajalised, tuleb tasumise teavitus sihtida palgapäevale võimalikult lähedale.

Eraisikute meeldetuletustegevus peaks alguses olema väga intensiivne, kui palgapäevast on juba veidi aega möödas ja parim teavitusaeg mööda lastud, on mõistlik meeldetuletusega jätkata järgmise palgapäeva aegu.

Eraisikute igapäevane tegevus ei hõlma arvete tasumist ja tihtilugu ei pruugi isikud maksmata arvetest üldse teadlikud olla. Teiste ettevõtete kogemusel saab väita, et otsekorraldusega maksed saabuvad 98% ulatuses, otsekorralduseta maksed aga 80% ulatuses.

Võrreldes ettevõtetega kohaldatakse eraisikutele tasumisega viivitamisel rangemaid sanktsioone, mis osutuvad üldjuhul ka väga efektiivseks. 

Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia
+372 665 9600 info@creditinfo.ee