Krediidimüügi tingimused

Krediidimüügi tingimustega määratakse maksetähtajad, millise aja jooksul on kliendid kohustatud müüjale arved tasuma, ja krediidilimiidid, mille ulatuses võib kaupa tarnida. On tähtis, et mõlemad lepingupooled saaksid tehingu tingimustest ühtmoodi aru.

Müük lõpeb siis, kui kaup on kokkuleppele vastavalt kliendile üle antud ja müüja on kokkulepitud rahasumma ostjalt kätte saanud. Sellest põhimõttest tuleb lähtuda ka ettevõtte krediidimüügi tingimuste korraldamisel.

Kuni raha kauba eest laekunud pole, lasub müüjal krediidirisk, mida tuleb juba müügitingimustega maandada.

Müüja peab jälgima krediiditingimustest kinnipidamist, sest vastasel juhul külvab ta ise maksmisega viivitamist. Kui ostjal lastakse sekkumata kokkulepitud tingimusi rikkuda, arvabki ta, et veidi hilinenud maksmine on lubatud ning see ei too ebameeldivaid tagajärgi. Tulemusena ei saa müüja kehtestada enam omapoolseid nõudmisi, maksed ei laeku õigel ajal ning võib olla alustatud ebameeldivuste jada, mille tagajärjel ei suuda ka müüja enam arveid tähtaegselt tasuda.

Krediidimüügi tingimusi mõjutavad tegurid

Sõltuvalt ettevõtte müügieesmärkidest ja kaubast kehtestatakse klientidele ühtsed või diferentseeritud maksetähtajad. Ettevõte võib krediidilimiitide määramisel rakendada ühesugust limiiti kõikidele klientidele või limiidivahemikke, samas saab ka igale kliendile arvestada eraldi piirmäära. Mida individuaalsemad on ostjatele seatud tingimused, seda keerukamaks ja mahukamaks kujuneb ettevõtte krediidijuhtimine, kuid sageli tähendab individuaalsem lähenemine ka paremaid tulemusi. Maksetähtaja pikkust ja krediidilimiidi ulatust reguleerivad peamiselt kaks järgmist aspekti:

majanduslik olukord

  • tegevusvaldkond,
  • valitsevad turutingimused,
  • kauba eripära ja hind,
  • konkurentsisituatsioon,
  • ettevõttele tekkiv finantskoormus,
  • muud majandustegurid,

kliendi eripära

  • kliendisuhete pikkus,
  • kliendi eelnevad maksekombed,
  • kliendi majanduslik seisund,
  • kliendi paiknemine tootmisahelas,
  • kliendiks oleva ettevõtte suurus;
  • muud kliendi usaldusväärsust mõjutavad tegurid.

Maksetähtaeg ja krediidilimiit määratakse kliendile tema krediidivõime põhjal.

Otstarbekas on kliendid rühmitada riski alusel (nt madala, keskmise ja kõrge riskiga kliendid) ning riskidest lähtuvalt määrata erinevatele riskigruppidele maksetähtaeg ja krediidilimiit. Kliendi krediidivõimele antakse hinnang mitmekülgse informatsiooni abil, mida käsitlevad lähemalt järgmised peatükid.

Maksetähtaja pikkus

Maksetähtaegade määramiseks või korrigeerimiseks tasub koguda võrreldavat informatsiooni. Kasuks tuleb ülevaade, kui pikki maksetähtaegu üldjoontes lubatakse ja millised tähtajad on kehtestanud:

  • otsesed konkurendid (mõjutavad maksetähtaja pikkust klientide eelistuste kaudu),
  • kaudsed konkurendid,
  • teised seotud majandusüksused (mõjutavad maksetähtaja pikkust ettevõtte kaubaartikli asukoha kaudu tootmisahelas).

Kogutud andmete põhjal saab hinnata, kuivõrd sarnanevad asutuses hetkel kehtivad maksetähtajad teiste turul tegutsejate omadega, ning vastavalt eesmärgile (nt eristumine konkurentidest pikemat maksetähtaega pakkudes) oma tingimusi korrigeerida.

Harilikult on Eestis arve tasumiseks aega kaks nädalat.

2012. aasta Krediidipoliitika uuringu järgi on Eesti ettevõtete keskmine maksetähtaeg 14 päeva. Viimase viie aasta jooksul ei ole see näitaja palju muutunud, vaid 2007. aastal oli keskmine maksetähtaeg teiste aastatega võrreldes pikem (17 päeva).

Krediidipoliitika uuringu põhjal on Eestis läbi aastate kõige populaarsemad olnud 1–7 päevane, 8–14 päevane ning 15–30 päevane maksetähtaeg, sama näitas ka 2012. aasta uuring.

Millised on ettevõtete maksetingimused?

Maksetähtaja pikkus oleneb paljuski tegevusvaldkonnast ja selles valitsevatest tavadest.

Näiteks kütuse jaemüügil on väljakujunenud maksetähtajaks 14 päeva ja autohoolduses 7 päeva (mõnel juhul pikendatakse seda ka kuni 14 päevani). Samas telekommunikatsiooni sektoris on maksetähtaeg üldjuhul 15 kuni 20 päeva, kuid võib ulatuda ka 30 päevani. Logistika ja transpordi sektoris valitsevad transporditeenusest sõltuvalt aga erinevad maksetähtajad. Üldjuhul võib eeldada, et väliskapitaliga ettevõtete maksetingimused on rangemad ja vähem paindlikud.

Eestis tuleb klientidel tasuda lühema aja jooksul kui mujal Euroopas. Krediidijuhtimise firma Intrum Justitia andmetel varieeruvad Euroopa riikide keskmised maksetähtajad 20–30 päevast (Põhjamaades, Balti riikides jm) kuni 60–70 päevani (Küprosel, Itaalias, Hispaanias ja Kreekas).

Krediidilimiidi ulatus

Krediidilimiidi ulatus näitab maksetähtajast lähtuvalt, milline võib olla kliendile krediiti müüdavate kaupade maksimaalne kogusumma. Krediidilimiit kehtestatakse tegutsevale ärikliendile arvestades tema majandustegevust ja finantskäitumist.

Krediidilimiidi arvutus peab põhinema konservatiivsuse printsiibil.

Krediidilimiidi arvutuskäigu aluseks tuleb võtta kliendi äritegevuse maht ja selle leidmiseks võib kasutada järgmist valemit:

            Krediidilimiit = netokäive/12  või  omakapital/2

Hea või väga hea krediidihinnanguga kliendi maksimaalne krediidilimiit võib olla keskmine ühe kuu käive või pool kliendi omakapitalist. Nendest kahest näitajast tuleks valida väiksem. Limiidi paika panemisel võib arvestada, et kliendil on ka teisi olulisi hankijaid, ja nii tuleks keskmine kuu käive või pool omakapitalist jagada eeldatava tarnijate arvuga. Matemaatiliselt leitud krediidilimiiti tuleb korrigeerida vastavalt kliendi krediidivõime hinnangule ja ettevõtte võimalustele (planeeritud debitoorse võla maht).

Ühelt poolt mõjutavad sobilikku limiiti müügieesmärgid, teisalt peaks krediidilimiit maandama võimalikke riske.

Võib juhtuda, et makseraskuste esilekerkmisel ei ole klient võimeline kauba eest tasuma. Seega tuleb näiteks alustavale ettevõttele krediiditi lubades kasutada lisatagatisena käendust ning krediidilimiidi määramisel jääda tagasihoidlikuks.

Tegelikult on krediiditingimused nii mõneski äriühingus kehtestatud “kõhutundele” tuginedes. Viimaste aastate Krediidipoliitika uuringute kohaselt ei ole ligikaudu 60% ettevõtetest klientidele krediidilimiite seadnud, kuigi krediiti müüsid ligikaudu 90% uuringuis osalenud ettevõtetest. 2012. aasta Krediidipoliitika turu-uuringu järgi olid krediidilimiidid kõikidele klientidele kehtestanud 17,4% ettevõtetest ja kliendigruppidele 16,9% ettevõtetest.

Kas Teie ettevõte on kehtestanud krediidilimiidid oma klientidele?

Äris juhtub sageli, et põhitegevusele keskendumise kõrvalt napib klientide ja krediiditingimuste analüüsimiseks aega ja teadmisi, mistõttu võib riskide ebaadekvaatne hindamine põhjustada ettevõtetele suurt kahju. Siinkohal tulevad firmadele appi finantsinformatsiooni ning krediidijuhtimisteenuseid pakkuvad ettevõtted, mis aitavad krediidiriske maandada.

Creditinfo tooted ja teenused on abiks nii klientide analüüsimisel kui ka krediidiotsuste tegemisel.

Creditinfo klientide käsutuses on Eesti suurim ettevõtete ja eraisikute andmebaas. Äripartnerite (aga ka konkurentide) majandusseisukorraga on võimalik tutvuda finantsraportite ja krediiditegevust toetavate teenuste abil.

Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia
+372 665 9600 info@creditinfo.ee