Krediidiosakonna roll ettevõttes

Krediidiga seonduv on igas äris korraldatud veidi isemoodi. Väiksemates firmades tegeleb sellega mõni üksik töötaja või ettevõtte juht, samal ajal leidub hulganisti neidki asutusi, mille struktuuris on eraldiseisev krediidiosakond oma kindla koha leidnud.

Krediidipõhimõtete rakendamise ettevõttes tagab krediidiosakond. Ent krediidijuhtimine puudutab otseselt ka firma teisi osi ning krediidipoliitika peaks olema ettevõtte kõiki müügiga seotud üksusi haarav strateegia.

Krediidipoliitika tulemuslikuks elluviimiseks peab osakondade vahel toimuma pidev koostöö ja informatsioonivahetus.

Krediidiosakond

Ettevõtte juhtkond koostab kasumimarginaali eesmärgid, mille täitmiseks rakendatakse müügi- ja krediidijuhtimist. Finantsosakond peab leidma vahendid krediidimüügi toetamiseks, müügiosakond omakorda müüb krediiti ja väljastab arveid. Raamatupidamisosakond peab arvestust laekumiste üle. Krediidiosakond hindab krediidiriske ja klientide krediidisobivust, samas hoolitseb arvete õigeaegse tasumise eest. Koostöös müügiosakonnaga määratakse klientidele krediidimüügi tingimused.

Erinevates ettevõtetes võib krediidiosakond olla eraldiseisev või alluda mõnele teisele üksusele.

Vajadus iseseisva krediidiosakonna järele sõltub peamiselt ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ja selles valitsevatest majandusoludest.

Krediidiosakonna tegevusvaldkonnad

Krediidiosakonna põhieesmärk on müügikasumi maksimeerimine lühima võimaliku ajaperioodi jooksul nii, et kahjud ebatõenäoliselt laekuvate arvete võlgadest jääksid minimaalseks. Krediidiosakonna pädevusse kuuluvad järgmised valdkonnad ja ülesanded:

1. Krediidiriskide hindamine – osakond töötab välja erinevate kliendigruppide krediidivõime hindamistingimused ning nendest lähtuvalt haldab krediidiriske.

2. Maksetähtaegade ja krediidilimiitide kehtestamine – koostöös müügimeeskonnaga arvestab osakond krediidimüügi tingimuste väljatöötamisel nii olemasolevat kui ka tulevast riski.

3. Klientide hindamine ja seire – selgitab välja klientide krediidisobivuse ja jälgib nende äritegevuses toimuvaid muutusi.

4. Klientide andmebaasi pidamine – tagab kliendiandmete õigsuse, laekumiste ja muude toimingute täpse ning kohese fikseerimise.

5. Krediidimüügijärgne tegevus – krediidiosakond jälgib kokkulepitud maksetähtaegadest kinnipidamist, otsib lahendusi probleemidele ja vaidlustele, tagab arvete laekumise.

Krediidiosakond peab keskenduma korraga kõigile eelnimetatud valdkondadele. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et krediidiosakonna ainus eesmärk on krediidimüügile järgnev tegevus, kuid praktika tõestab vastupidist – mida rohkem tähelepanu pööratakse krediidiriskide hindamisele, optimaalsete müügitingimuste koostamisele ja rakendamisele, klientide hindamisele ja jälgimisele ning täpse informatsiooni edastamisele, seda suuremat tulu ettevõte krediidimüügist teenib.

Krediidiosakonna personal

Krediidiosakonnas töötavate inimeste arv ja nende organiseeritus sõltub ettevõtte klientide hulgast ja töötajate ülesannetest. Mõned ettevõtted ootavad ühelt krediiditöötajalt mitme rolli täitmist, teistel on iga ülesande jaoks eraldi spetsialist.

Olenevalt ettevõtte suurusest ja eripärast koosneb krediidiosakond kas ainult krediidijuhist või lisanduvad talle ka alluvad. Krediidijuhil on krediidipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel võtmeroll. Ettevõtte sees kujutab krediidijuhi ametikoht endast lüli juhtkonna, finants-, müügi- ja raamatupidamisosakonna vahel, väljaspool ettevõtet aga suhtluskanalit krediidiasutustega (nt inkassobürood, krediidiinformatsiooni töötlevad organisatsioonid, krediidikindlustusettevõtted). Krediidijuhi tegevus koosneb järgnevatest ülesannetest.

Krediidiosakonna juhtimine

  • juhtkonna kursishoidmine ettevõtte krediidisituatsiooniga aruannete ja analüüside kaudu,
  • osakonna kulueelarve koostamine ja kontrollimine,
  • personali värbamine ja motiveerimine,
  • personali koolitamine.

Riski hindamine

  • krediidiriskide analüüs ja vajadusel lisakindlustuse hankimine,
  • klientide krediidisobivuse kontrollimine riskigruppide kehtestamiseks,
  • müügitingimuste väljatöötamine,
  • maksetähtaegade kinnitamine.

Koostöö ja kontroll

  • krediiditoimingute koordineerimine teiste osakondadega;
  • osakondade krediiditoimingute kontrollimine;
  • vajadusel krediidijuhtimisteenuste sisseostmine ettevõttesse;
  • koostöö arendamine krediidiorganisatsioonide, inkasso- ja muude ettevõtetega.

Võlgnikega seotud töö

  • võlgade ulatuse mõõtmine ja prognoosimine,
  • müügiosakonna kaasamine võlaprobleemidesse,
  • maksejõuetusjuhtumite käsitlemine,
  • kokkulepete saavutamine ja mahakandmiste soovitamine.

Kui krediidijuhi ülesanne on eelkõige välja töötada ettevõtte krediidipoliitika ning vastutada selle tulemuslikkuse eest, siis krediidiosakonna teiste töötajate kanda jäävad igapäevased ülesanded: klientide andmefailide (sh klientide krediidireitingute ja maksekommete) pidamine ja jälgimine, laekumata arvete sissenõudmine, mitmesuguste pretensioonide lahendamine jne.

Krediidiosakonna kitsaskohad

Üheks levinumaks veaks, mida krediidiosakondade töös ette tuleb, on liigne ettevaatlikkus.

Nende tegevust võib kohati iseloomustada konservatiivne suhtumine müügieesmärkidesse, mis võib tekitada ettevõttes vastuolulisi situatsioone.

Näiteks soovib müügiosakond tihti müüa niisugustele klientidele, kes krediidiosakonna hinnangul pole piisavalt usaldusväärsed, et neile krediiti pakkuda. Kardetakse, et müük võib ohustada ettevõtte finantsolukorda. Samas võib krediidiosakond klientide krediidisobivuse hindamisel kasutada liiga jäiku põhimõtteid, mille tulemusel jääb ettevõttel osa võimalikust kasumist teenimata.

Keerukaks võib osutuda ka infovahetus erinevate osakondade vahel. Krediidivaldkond vajab krediidiküsimuste tulemuslikuks juhtimiseks hästikorraldatud teabevahetust. Näiteks peab raamatupidamisosakond tagama krediidijärelevalvega tegelevale personalile täpse ja õigeaegse informatsiooni.

Krediidiosakondadest Eesti ettevõtetes

Eestis ei ole iseseisvad krediidiosakonnad veel kuigi levinud. Põhjuseks on eelkõige ettevõtete väiksus ja asjaolu, et krediidivaldkond on Eesti ettevõtetes alles välja arenemas.

Eesti ettevõtete krediidiosakonnad tegelevad peamiselt klientidele ühtsete maksetähtaegade ja krediidilimiitide määramisega, kuid osaliselt ka klientide krediidisobivuse hindamisega, andmefailidega ja krediidimüügijärgse tegevusega.

Kes tegeleb krediite puudutavate küsimustega?

Krediidipoliitika uuring näitab, et Eesti firmades tegelevad krediidiküsimustega peamiselt ettevõtete juhid, ka raamatupidajad, finants- ja müügijuhid. See tähendab, et krediidiosakonna ülesandeid täidetakse osaliselt, sest krediidiküsimustele vajaliku tähelepanu osutamiseks puuduvad tihti nii aeg kui ka vajalikud oskused. Võib öelda, et Eesti ettevõtetes puudub sageli professionaalne krediidijuhtimine.

Ettevõtetes on praegu tavaks keskenduda oma põhitegevusele, paljusid kõrvaltegevusi ostetakse aga teenusepakkujatelt.

Mõnelgi juhul on ka krediidiküsimused lahendatud krediidialaste teenuste sisseostmisega.

Milliseid professionaalseid teenuseid kasutate võlglastega tegelemisel?

Kõige enam kasutavad ettevõtted võlglastega tegelemisel inkasso- ja õigusbüroode teenuseid, mida vajatakse juba probleemiks kujunenud võlglaste puhul. Krediidiprobleeme ennetavaid teenuseid rakendatakse märgatavalt vähem. Populaarsemad neist on krediidijärelvalve ehk meeldetuletusteenus, krediidiriskide hindamise ja limiitide määramise teenus ning faktooring. Krediidikindlustuse teenust kasutatakse Eestis võlglaste vältimiseks vähe, eriti teiste professionaalsete teenuste kasutamise osatähtsusega võrreldes.

Nagu eespool märgitud, sõltub krediidiosakonna olemasolu ettevõtte suurusest ehk teisisõnu ringluses olevatest rahasummadest ja klientide hulgast. Seetõttu vajavad vähesed Eesti ettevõtted eraldi krediidiosakonda, samas on suur hulk neid firmasid, millel on otstarbekam krediiditoimingud sisse osta.

Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Estonia
+372 665 9600 info@creditinfo.ee