Igal kuul teevad ettevõtted ligi 100 000 maksehäireregistri infopäringut. Register on tõhus nii infoallikana kui ka teavitusvahendina. Registrisse kantud maksehäire kahjustab võlgniku mainet, vähendab krediidivõimalusi ning sunnib otsima kiireid lahendusi võla tasumiseks.

Krediidiinfo hallatav maksehäireregister sisaldab 700 000 unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Maksehäired on võlgnevused äripartneri ees ja need kantakse registrisse kui lepingu rikkumisest möödub 45 päeva ning võlasumma ületab 30 eurot.

Tõhus infoallikas liisingfirmadele

“Lõpetamata maksehäire korral liisingutaotlust edasi ei menetleta,” tõdes DNB Panga jaepanganduse ja liisingu juht  Jaan Liitmäe. Üheks aktiivseks maksehäireregistri kasutajaks on liisingufirmad, kes esitavad registrile päringu iga uue liisingutaotluse puhul. Näiteks DNB Pank kasutab maksehäireregistri teenuseid liisingutaotleja taustakontrolli kohustusliku osana igapäevaselt.

“Juhul kui maksehäire on esinenud viimase aasta jooksul, palub kliendihaldur maksehäirega seotud asjaolusid liisingutaotlejal kommenteerida. See annab pangale võimaluse hinnata, kas tegemist oli ajutise makseraskusega või on taotleja maksehäired pikemaajalise iseloomuga,“ täpsustas Liitmäe. Tema sõnul võimaldab maksehäireregister tuvastada liisingutaotleja suhtumist oma finantskohustustesse ning võimekust neid täita.

Registri info katab kõik elutähtsad valdkonnad

Nordea Baltikumi laenutoodete üksuse juhi Jarmo Liiveri sõnul on maksehäireregistri info krediidiotsuse tegemisel väga oluline. Maksehäire on faktiline informatsioon võlgnevuse kohta ja koos muu infoga annab see hea pildi isiku maksevõimest liisingu taotlemise hetkel. “Eraisiku puhul on sellel suurem kaal. Äriühingu puhul võib esineda rohkem asjaolusid, mis maksehäiret põhjendavad, küll aga võib siin omada tähendust ka näiteks ettevõtte juhatuse liikmete ja omanike taust,” kirjeldas Liiver.

“Register annab võimaluse saada teavet, mis võib pärineda Eesti krediteerijatelt kõikidest elutähtsatest valdkondadest: pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus,  kaubandus, ehitus jne,” selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. “See annab võimaluse keskenduda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisele.”

Mart Siilivask rõhutas, et registri eesmärgiks on anda maksehäirete kohta adekvaatne info ning seetõttu on vaja maksehäiretest teada anda. Siilivask selgitas, et kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, on liisingul õigus avaldada informatsioon kolmandale isikule, sh. maksehäirete registrile.

Häirest tuleb teada anda

Häirest teatamine ja kanne registrisse võimaldab teistel era- ja äriisikutel vältida tehinguid nendega, kes võivad oma kohustuste täitmisega hätta jääda või on ebaausad.

Liisinguvõlgnevuste maksehäireregistrisse kandmise võimalust kasutavad krediidiandjad erineva aktiivsusega, kuid pikaajalised võlglased registrisse enamasti jõuavad.

Krediidiinfo statistika põhjal tasutakse 40% nõuetest esimese 3 kuu jooksul pärast registrisse kandmist. Kui vaadata sama näitajat aasta möödudes, on 70% võlgnikest häired likvideerinud ehk nõuded maksnud. Näiteks Swedbank kasutab registrit aktiivselt ka võlgade menetlemisel.

Liiveri sõnul seletab registri tõhusust võlglaste korralekutsumisel tõsiasi, et maksehäireregistrisse ei soovita sattuda ja see sunnib võlglast lahendusi otsima. “Peale selle et vältida ebameeldivaid ning kulukaid juriidilisi toiminguid – nagu kohus ja täitemenetlus – on kliendi jaoks tähtis säilitada hea makseajalugu. Pikaajaliste ja suurte võlgnevuste puhul võib kliendil olla tulevikus mis tahes Eesti pangast laenuvõtmine raske või hoopis võimatu,” lisas Mart Siilivask Swedbankist.

Ametliku Maksehäireregistri asutasid Eesti pangad 2001. aastal.