<img class=”alignleft wp-image-753 size-medium” title=”Designed by Freepik” src=”http://blog.krediidiinfo.ee/wp-content/uploads/2012/12/business-graph-300×300.jpg” alt=”” width=”300″ height=”300″>Ettevõtete elmise majandusaasta aruannete kokkuvõttest selgub, et 2011. aastal oli kõige kasumlikum finants- ja kindlustusalane tegevus, ettevõtlussektorite võrdluses järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kinnisvaraäri. Näitajaid paisutasid ka kriisijärgsed arvepidamismuudatused.

Krediidiinfo analüüsis ettevõtete aastaaruandeid ning uuritud finantsnäitajate põhjal saab öelda, et mullune aasta näitas tormilist kasvu. Eesti ettevõtluse käive kasvas üle 22%, kasumid kokku pea kolmveerandi võrra.

Kui vaadelda kasumite osa müügitulust, eristuvad selgelt “targad” ehk erialasel teadmusel põhinevad majandusharud, eriti selgelt finants- ja kindlustusvaldkonna äri. Mullusest müügitulust, mis aasta varasemaga isegi kahanes, moodustas deklareeritud kasum selles sektoris koguni 79%.

Millest aga nii kõrge näitaja? “Üldiselt paistab, et finantssektori 2011. aasta suur kasum oli enamalt jaolt raamatupidajate töö,” kommenteeris LHV panga majandusekspert Heido Vitsur.

Ta täpsustas, et esiteks oli finantsasutustel võimalik vähendada tuntavalt provisjone. Selline tegevus on pangandussektoris tavapärane: kriisi alguses provisjone suurendatakse ja riskide vähenemisel langetatakse. Kasuminumbrit paisutas ka Swedbanki Balti pankade tulemuse konsolideerimine. “Loomulikult oli mingi osa kasumi suurenemisel ka 2011. aasta majanduskasvul ja sektori teenustasudel,” lisas Vitsur.

Väga kõrge oli ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kasumlikkus – 39%. Sellesse sektorisse kuuluvad ärid, milles inimese ja teadmuse roll on reeglina väga suur, näiteks  advokaadi-, arhitekti-, reklaamibürood. Sektor tekitatav lisandväärtust kajastub ka kasumis.

Kinnisvaraarendajate ja –vahendajate näidatud kasum kujunes mullu käibest 30% suuruseks. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles numbrit kommenteerides siiski, et nii suur kasumlikkus ei tule kinnisvarafirmade igapäevatööst, sest parimad bürood suudavad tulemusliku töö puhul näidata marginaali, mis moodustab käibest viiendiku, kinnisvara korrashoiu firmade puhul kümnendiku.

“Võib öelda, et kindlasti kinnisvarasektor elavnes. Masu ajal tõmbasid turul tegutsejad kulud alla, nüüd uute suuremate tehingute puhul ei lähe suur osa käibest enam tegevuskuludest vaid kasumiks. Fakt on aga, et see on ajutine. Surve tegevuskulude suurendamiseks on tugev,” selgitas Sooman.

Soomani sõnul viivad kogu tegevusala keskmise üles väga suur hulk spekulatiivseid tehingutegijaid, samuti võis 2011. aasta numbreid paisutada erakorraline kasum, mida teeniti portfellis olevate varade ümberhindamisest. Pärast majandussurutist tehti taas ka suuri ja tulusaid kinnisvaratehinguid, nagu mõne kaubanduskeskuse müük.

2011. aastal teenisid müügitulult üle kümnendiku marginaali ka haldusfirmad (18%), põllumajandus- ja metsandusettevõtted (15%), energiafirmad (13%) ja info- ja sideettevõtted (12%). Kahjumis oli tervikuna mullu vaid majutus- ja toitlustussektor (-1,3%).

Kui töötlev tööstus näitas mullu 6,6% kasumit, siis teised kõige suuremate käibenumbritega majandusharud: hulgi- ja jaekaubandus (2,9%) ning ehitus (2,4%) olid viimastele aastatele kohaselt tagasihoidliku kasumimarginaaliga.

ASi Prisma Peremarket turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas selgitas, et näiteks jaekaubanduses on kahe kuni nelja protsendine kasum väga kõrge näitaja, milleni jõuavad vähesed. “Põhjuseks on väga tugev konkurents – inimesed igas maailma nurgas on hinnatundlikud ja kodupoodi on lihtsam vahetada kui kodupanka,” selgitas Lainas. Tema sõnul on tarbekaupade marginaalid tavapäraselt pisut kõrgemad kui toidukaubal.

2010. aastal juhtis kasumlikkuse edetabelit kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus (32%). Järgnesid finantssektor ja kinnisvaraäri. Kui 2010. aastal ei olnud meelelahutus- ja kunstiäris kuigi edukas, siis mullu moodustasid selle sektori kasumid 9% müügitulust. Kasvava ekspordi najal kahekordistasid kasumlikkust mahuka osa majandusest moodustavad transpordi- ja laondusfirmad. Kasumlikkus vähenes kommunaalfirmade ja haridusasutuste puhul.

Samal teemal: pressiteade