Krediidiinfo värskelt koostatud Eesti pankrottide paneeluuringust selgub, et 2009. aastal tõusis pankrottide arv kümnendi kõrgeimale tasemele. Krediidiinfo analüütikute hinnangul kasvutrend jätkub ka käesoleval aastal, kuid kindlasti palju aeglasemas tempos. 

Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu maksejõuetus, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase – pankrottide arv kasvas 2008. aastaga võrreldes 632 ettevõtte võrra ehk 2,5 korda. Pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest. 

Tähelepanuväärne on, et 2009. aastal suurenes oluliselt pankrottide osakaal üle 10 miljonilise müügituluga ettevõtete hulgas – selliseks osutus iga kolmas pankrotiettevõtte. 

Tüüpiline pankrotiettevõte on kuni 10 miljonilise müügituluga ning suure kahjumiga töötav omakapitalita firma. Ligi pooltel 2009. aastal pankrotistunud ettevõtetest esines pikaajaline maksuvõlg juba enam kui aasta enne maksejõuetuse väljakuulutamist. Krediidiinfo on hinnanud ettevõtte tegevuse nõrga reitinguga (C, B, BB). 

Üllatuslikult on 2009. aasta suurima pankrotistumise määraga piirkonnad Eestis Järva- ja Hiiumaa. Järgnevad Lääne- ja Ida-Virumaa, mis on aastaid olnud kõrgeima pankrotistumise tasemega piirkonnad. Madalaima pankrotistumise tasemega on Põlvamaa, kus esines vaid seitse pankrotijuhtumit. Tegevusaladest on suurima pankrotiohuga ehitussektor, kus pankrotistus iga 55. ettevõtte. 

Pankrotistunud ettevõtete müügitulu moodustas pankrotieelselt 3,5 miljardit krooni ja puhaskahjum 1,0 miljardit krooni. Neis ettevõtetes töötas kokku 4073 inimest. Kui veel eelmisel aastal osutusid pankrotiettevõtete suurimateks võlausaldajateks pangad, siis 2009. aastal said peamisteks kahjukannatajateks koostööpartnerid ja hankijad. 

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrottide arvu vähesuse poolest 10 000 ettevõtte kohta 25 Euroopa riigi seas 8. kohal. Samas on aga viimase aasta jooksul pankrottide arv kasvanud just Eestis kõige kiiremini – 150% võrra.